Teksti autor: Madis Kartau. Artikkel ilmus ajalehes Postimees (originaalartikli leiab siit). Vaata galeriid artikli lõpus.
Riia vanalinna äärde kerkinud Eesti uus saatkonnahoone ei ole lihtsalt diplomaatiline taristu, vaid märgiline arhitektuurne avaldus. Põhjamaise minimalistliku esteetikaga, ent tehniliselt keeruka lahendusega hoone sümboliseerib Eesti kohalolu Lätis uues kvaliteedikastmes. Kaarma dolomiidist fassaad, läbimõeldud sisekujundus ning ettevõtluskeskuseks avatud ruumid annavad tunnistust sellest, et uus saatkond on palju enamat kui diplomaatiline kontor – see on kohtumispaik, visiitkaart ja väärtust loov sümbol.
Üle saja aasta ootamist
Uut Eesti riigi esindushoonet on meie diplomaadid Riias kaua oodanud – saatkonna asejuhi Siim Krispini sõnul lausa 104 aastat. “Vana hoone soetati, kui Eesti ja Läti olid oma iseseisvuse esimest korda välja kuulutanud. Oli midagi lihtsalt vaja. Tegemist oli 1901. aastal valminud juugendstiilis kortermajaga, aga üsna kohe saadi aru, et see praktikas hästi ei sobi,” räägib Krispin.
Kahe maailmasõja vahelisel ajal olid küll suured plaanid Eesti riigile sobiv esindushoone Riiga ehitada, kuid ajaloo keerdkäigud tegid oma korrektuurid. Vana saatkonnahoone, mis asub uuest viieminutilise jalutuskäigu kaugusel Kooli tänaval, sai Eesti riik tagasi 1994. aastal, kuid seda mitme lisandiga – puuküürnikega, kes ei olnud kuigi erutatud ideest jagada hoonet võõramaiste diplomaatidega ning veel vähem olid nad huvitatud ideest välja kolida.
Taasiseseisvusega ärkas ellu ka plaan uus hoone ehitada. Esimese ringiga himustatud kinnistud olid selleks hetkeks läinud, kuid pärast pikki otsinguid osteti 2019. aastal Riia vanalinna piiril asuv nõukogudeaegne büroohoone. “Hoone oli silmatorkavalt sobimatu ümbritsevasse linnaruumi ja riivas kohalike silma,” meenutab Krispin.
Pärast aastatepikkust asjaajamist erinevate ametkondadega tiriti vana kolakas maha ning ehitusega alustati 2023. aastal. Tänavu kevadel sai Eesti uus saatkonnahoone valmis ning 26. märtsil toimus selle pidulik avamine, mida väisasid nii Eesti kui Läti president. “Eesti ja Läti pole lihtsalt naabrid, me oleme liitlased,” rõhutas avamistseremoonial Eesti Vabariigi president Alar Karis. “Tõsi, täna avame Eesti saatkonna uue hoone Riia vanalinnas ja head Läti kolleegid, teil on põhjust kade olla,” lisas president, viidates uue hoone silmapaistvalt õnnestunud välimusele.
Põhjamaise näoga maja
Eesti visiitkaardiks oleva hoone kõige rabavam element on kindlasti selle põhjamaiselt lihtne ja Alvar Aalto loomingust tugevasti mõjutatud fassaad. Kuid ehk veelgi põnevam kui fassaadi ilme, on selle materjal. Näotu betooni asemel on see valmistatud Saaremaa põuest välja kaevatud Kaarma dolomiidist, mis tõi endaga kaasa omajagu ajude ragistamist.
Eesti suursaatkonna arhitektuurilise lahenduse lõi Riias tegutsev arhitektuuribüroo United Riga Architects. Arhitektid: Jevgeni Leonov, Aleksandr Borodkin, Ivo Dzenis, Baiba Verpe.
Fassaadi teostus oligi selle projekti kõige keerulisem osa. Reval Stone kaubamärgi all projekti partneriks olnud Limestone Factories of Estonia OÜ müügijuht Janno Rauk meenutab, kuidas Eesti saatkond nende poole pöördus – ülesanne oli keeruline, aga samas põnev. “Sellised tehniliselt nõudlikud projektid pakuvad alati huvi. Meil oli olemas vajalik masinapark, kogemus ja materjal, ent fassaadi elluviimise käigus tuli kohandada disainilahendusi tootmise ja paigalduse jaoks sobivamaks,” selgitab Rauk.
Tootmisprotsess oli aeganõudev: kõik kivid freesiti välja millimeetrise täpsusega, kuid paigaldusfaasis tuli siiski arvestada ehitusobjektil esinevate iseärasustega. “See oli nagu kolmemõõtmeline pusle,” meenutab Rauk.
Reval Stone’i müügijuhi Janno Rauga sõnul oli fassaadikivide paigaldus tehniliselt äärmiselt keerukas – iga kivitükk tuli liita kolmest teljest, saavutamaks puhas ja täpne tulemus. Üheks oluliseks insenertehniliseks saavutuseks peabki Reval Stone keerulist fassaadikivide kinnitussüsteemi. “Kogu lahendus baseerus väga täpsetel arvutustel. Esteetiline puhtus ja tehniline täpsus ei sündinud juhuslikult – see oli süstemaatilise inseneritöö ja disaini koostöö tulemus.”
Lisaks toodi kohale Eesti paigaldusmeeskond, kes töötas Riias kohapeal, viimistledes kõige keerukamad osad. “Meie mehed tegid ära väga täpse ja kõrgetasemelise töö – see on projekt, mille üle võime kõik uhked olla,” kiidab Rauk.
Võrreldes tavapäraste fassaadiprojektidega, tuli investeerida oluliselt rohkem aega ja ressurssi, kuid tulemus on kõike seda väärt. “See ei ole tavaline kivipaigaldus – iga detail loeb. Tulemus ei vaja sõnu – seda tuleb lihtsalt vaadata,” on Reval Stone lõpptulemusega rahul.
Eesti-pärane nii väljast kui seest
Saatkonna interjööri kujundas sisearhitekt Kadri Tamme, kelle töö eristub selge joone ja materjalide läbimõeldud kasutusega. Tumedate ja heledate pindade dialoog, puidust põrandad ja Eesti kunstnike tööd loovad ruumid, mis kannavad endas korraga nii esinduslikkust kui kodusust.
Olulist rolli mängib hoone juures ka valguslahendus. Valgustid on spetsiaalselt saatkonna jaoks disainitud Eestis. Fassaadi valgustavad tuled pesevad õrnalt üle kivifassaadi, rõhutades selle puhtust ja minimalistlikku vormi – see on põhjamaine lakoonilisus, mida arhitektid sihipäraselt taotlesid.
Valgusel on veel teinegi ülesanne – muuta hoone Riia linnaruumi osaks ka pimedal ajal. Õhtuti saab hoonest justkui vaikne, kuid selge arhitektuuriline majakas, mis ei trügi esile, vaid täiendab keskkonda.
Avatud ruum koostööks
Lisaks diplomaatilistele funktsioonidele asub uues saatkonnahoones ka ettevõtluskeskus. Alumisel korrusel asub multifunktsionaalne esitluste ja kontaktürituste ala, kus on juba toimunud mitu Eesti ja Läti ettevõtete kohtumist. “Meil on ruumid, ekraanid, helitehnika – kõik vajalik ürituste korraldamiseks on olemas,” selgitab saatkonna projektijuht Elsa Tirs.
Üritused sünnivad nii Eesti ettevõtete algatusel kui ka saatkonna eestvedamisel. “See annab Eesti ettevõtetele võimaluse tutvustada end Lätis ilma kalli üüripinna või rendisaalita,” rõhutab ta.
Tagasiside on olnud positiivne
Saatkonna uus hoone on saanud kiidusõnu nii kolleegidelt kui ka Riia linnakodanikelt. “See ei ole lihtsalt büroohoone, vaid hästi sobituv, minimalistlik ja väärikas arhitektuurne lisand linnaruumi,” märgib Krispin. Nii Läti ametnikud kui ka möödakäijad on tema sõnul tunnustanud hoone sobivust Riia vanalinna äärde.
Veel üks asi, mis Eesti saatkonnahoonet teistest suuresti eristab, on selle avatus. Suured klaaspinnad avanevad otse tänavale, pakkudes möödakäijale haruldast võimalust piiluda teise riigi diplomaatilise esinduse ruumidesse.
Eesti looduslik dolomiit on tänu Reval Stone’ile leidnud tee ka teistesse projektidesse Lätis ning ettevõtte müügijuhi sõnul on huvi Eesti kivi järele Lätis suur. Lähiajal kuuleme veel teistestki väga prestiižsetest projektidest lõunanaabrite juures, kus just meie kivi aukohale on seatud.
Eesti saatkonnahoone Riias on enam kui funktsionaalne diplomaatiline hoone – see on märk Eesti riigi kohalolust, koostöötahtest ja arhitektuursest väärikusest. Loodusliku dolomiidi, põhjamaise valguse ja minimalistliku vormikeele kaudu sai see hoone osaks Riia mitmekihilisest linnaloost – ja jutustab selles loos veenvalt Eesti peatükki.
Galerii
