Dolomiit Kaarma

Dolomiiti Kaarma murtakse Saaremaal Kuressaare lähistel ja tänu oma väärtuslikkusele tuntakse Kaarma dolomiiti ka Saaremaa marmorina. Värvuselt helehalli kuni sinakashalli peenekristallilist dolomiiti leidub massiivsete kuni meetripaksuste kihtidena. Kaarma dolomiit on tekkinud enam kui 400 miljonit aastat tagasi. Värskelt murtuna on kivi hästi töödeldav ja tänapäeval kasutatakse seda peamiselt viimistluskivina.

Kaarma looduskivi kasutati sajandite eest muuhulgas Kuressaare linnuse, Kaarma kiriku, Tallinna Niguliste kiriku ja Riia Toomkiriku ehitustöödel. Kaarma kiriku ehitamisel kasutati kohalikku dolomiiti juba 13. sajandil ja sajand hiljem leidis kivi kasutust ka Eesti mandriosas. Alates 17. sajandist hakati Kaarma kivi kasutama Tallinnas.

Suuremal määral hakati Kaarma dolomiiti kaevandama 20. sajandi keskpaigas, mil seda veeti välja ka Venemaale ning Lätti. Kaarma dolomiidi kaasaegse kasutuse parimateks näideteks on Kumu kunstimuuseum, Tallinna Ülikooli hoone ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Kaarma dolomiit on üks kahest tuntumast Saaremaal kaevandatavast looduskivist – teine on Selgase dolomiit.

Tuntud ka kui: Saaremaa marmor ja Saaremaa dolomiit.

Värvus: põhitoon on helehall, värvuse või mustri järgi ei sorteerita.

Pinnatöötlus: saetud, lihvitud, klombitud, hööveldatud, näkerdatud, kratsitud.

Soovitused kasutamiseks:

• ideaalne fassaadidel kasutamiseks;
• ventileeritavad plaatfassaadid ja isekandavad müürid;
• soklikivid ja müürikivid;
• erinevate profiilidega veeninad, karniisikivid, sillused ning aknalauad;
• välis- ja sisetrepid, trepimademed;
• terrassikatteplaadid, sillutisplaadid, balustraadid, sambad ja kaminad;
• lisaks põrandaplaadid ja seinaplaadid sisetingimustesse ning erinevad sisedisaini elemendid.

Pinnatöötlused

Siseviimistlus

Välisviimistlus

Eridetailid